Hüpperaamat ju ikkagi

Et jah, 31. jaanuaril sai üks kena talvine hüpe ära tehtud, mis äraütlemata mõnus oli. Väljamaalased pidid 600 pealt müdistama, selleks, et nad ikka õigesse kohta maanduksid, leiti pingi otsa pealt üks ligi sajakilone prestrelka, kes neljasaja pealt siis väljus. Kõik oli otsast otsani ilus, õhk kandis, tuul nõrguke ja kodust väga kaugele ka ei sattunud. MMMmõnus. Nädalavahetusel jälle.

Microsoft ja Keskerakond - Beebilõug ja Pontšik

Tuli mu postkasti kiri, mille päises oli saatjaks märgitud hr linnapea isiklikult. Kirja alla, aga oli kirjutanud keegi härra (või proua) Eesti Keskerakond. Teadmata, kes selle kirja siis tegelikult saatis, otsustasin vastata mõlema saatjakandidaadi aadressitel. Sai kiri valmis ja vajutasin "saada" nuppu. Seepeale leidis Windows ilmselt, et kiri pole poliitiliselt korrektne (A problem caused the program to stop working correctly...) ja tahab ise minu asemel Chrome´i kinni panna.

Pilt ka:

EDIT: Tsiteerin ka siin ühte lõiku Marveti standardvastusest:

§ 6. Kommertsteadaande edastamine

(1) Teenuse osutaja võib saata füüsilisele isikule üldkasutatava andmesidevõrgu abil digitaalkujul kommertsteadaannet vaid järgmistel tingimustel:
1) adressaadi eelneval nõusolekul;
2) kui adressaadile antakse selgelt ja arusaadavalt teada, kuidas edaspidi kommertsteadaannete saamisest keelduda;
3) kui adressaadile tagatakse võimalus üldkasutatava andmesidevõrgu abil oma keeldumisõigust realiseerida.
(2) Teenuse osutaja peab registreerima käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud adressaadi nõusoleku või keeldumise.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud nõusoleku olemasolu tõendamise kohustus on teenuse osutajal.

(4) Adressaadi keeldumise korral ei tohi teenuse osutaja digitaalkujul kommertsteadaandeid temale edastada.

Seda ma neilt teada tahtsingi, et kust nad said minu meiliaadressi ning minu nõusoleku sellele aadressile postitada. See, et keegi tola minu meilika kesikute jõulukampaanias "saada sõbrale" vms lahtrisse toksis, ei ole ju minu nõusolek mitte.

Nõva polügooni hüsteeria.

Selline teema siis tõusnud. Ma väga põhjalikult ei ole süvenenud, kuid lehel http://www.einovapolygoonile.tk/ toodud linkide ja info hulgast ei leidnud ma küll väidet, et Nõva suhtes oleks kindel otsus tehtud. Mõni mõte tekkis, mida välja öelda. Järgnevas jutus on kaldkirjas toodud lõigud pärit vastaliste koduleheküljelt.

Vastulause
Keibu ja Nõva kandi mererand ja metsad on unikaalsed oma rahu ja puutumatu loodusega, vähese inimasustusega, ürgse väega. Oleme kõik suuerd Eesti patrioodid ja oleme õnnelikud, et meil on Eestimaal selline ilusa loodusega puutumatu koht, mille sarnast Euroopas enam naljalt ei leidu. Kui üheksakümnendate algul vene sõjavägi lõpetas Pakri pommitamise, lakkas reaktiivlennukite kõrvulukustav lärm, lahkusid jõmisevad allveelaevad ja sõjalaevad oma prozektorite ja ruuporitega, siis sinna kanti saabus lõpuks rahu ja vaikus. Rõõmuga koristati rannast okastraadid. Nüüd on olemas koht, kuhu igaüks saab minna puhkama argipäeva kiirusest. See kant kiirgab positiivset energiat neile, kes oskavad nautida looduse ürgset rahu ja kulgemist. Kahuripaugud aga pühiks selle jälle minema!

No ei ole viimane puutumatu koht tegelikult. Ja emotsionaalsele pasundamisele pole ka mõtet vastu vaielda.

Lisaks emotsionaalsele põhjendusele, miks see kant ei sobi sõjaharjutusteks, on ka teaduslikult põhjendatud asjaolusid:
1) Nõva valla hõreda asustuse tõttu on selles säilinud looduslikud ranna- ja metsakooslused, mistõttu on Nõva oluline puhke- ja külastuskoht Eesti merespordi ja matkahuvilistele. RMK andmetel külastab puhkeala, mis jääb Noarootsi, Nõva ja Padise valla maile, suviti 50 000 inimest, mis on peaaegu kaks korda nii palju, kui on Läänemaal elanikke

Esmalt vt punkt 5, mis juba hõredale asustatusele vastu vaidleb. Ka keskpolügoon on liikumiseks avatud kui seal parajasti õppusi ei toimu. Lisaks, 50000 inimest on muljetavaldav number, kuid see on palju suurema ala külastajate arv kui tegelik planeeritav polügoon.

Merespordihuvilistel on veel ka Hiiumaa rannad. Kõpu on samas ka üks alternatiivne koht polügooni jaoks. Samas mina kui maksumaksja eelistaksin, et praamiga Hiiumaale sõidaks surfar oma raha eest, mitte terve allüksus suurtükiväelasi relvade, veoautode ja muu varustusega.

2) Loode-Eesti rannik on Natura ala ning laskepolügoon kahjustaks loomastikku ja linnustikku peamiselt laskemüra tõttu, mis siinses müraga harjumata ümbruskonnas kindlasti segaks lindude rännet ning Krassi hallhülge püsielupaiga hülgeid. Rändevaba aega oleks aastas vaid mõnel kuul, mis omakorda muudaks polügooni kasutusvõimalused piiratuks ning ebaefektiivseks. 2008 aasta kevadel lõppenud esimese mastaapse Eesti merepõhja uuringu kinnitusel, on Haapsalust kuni Keibu laheni ulatuv mereala hästi säilinud ja äärmiselt liigirikka elustikuga piirkond.Läänemaa rannikumeri jääb veelindude Ida-Atlandi rändteele. Piirkond on üks maailma tähtsamaid rändlindude peatuspaiku, kus käib poolteist kuni kaks miljonit arktilist veelindu aastas. Uuringu põhjal on teadlaste arvates võimalik hakata Loode-Eesti rannikumerele taotlema ülemaailmse olulisusega Ramsari ala staatust ning UNESCO geoparkide programmi raames on Loode-Eesti geopark geoparkidest perspektiivseim.

Planeeringud näevad ette ka ajalised piirangud ala kasutamisel, mis sõltuksidki just lindude rändest, talvitumisest ja pesitsemisest. Polügooni efektiivsus ei seisne mitte selles, et seal 24/7 paugutataks, vaid, et kindlatel väljaõppe etappidel saaks vajalikud paugud (ühe õppuse jooksul kuni 120) tehtud.


3) Osmussaare lähistel meres asub Eesti üks huvitavamaid geoloogilisi struktuure, maailmas üks väheseid meres paiknevaid hästi uuritud meteoriidikraatreid - Neugrundi meteoriidikraater, mille keskplatoo on arktiliste merelindude üks põhilisi koondumiskohti läbirändel.

Samas ei takista see sinna tuulepargi rajamist????

4) Nõva moodustab koos Vihterpaluga ühe Eesti metsatulekahjude osas ohtlikuma piirkonna, mis sunnib polügoonil pöörama erilist tähelepanu tuleohutusele. Kuival perioodil on Nõvale ligipääs suurema kontingendiga keerulisem kui muudesse Eesti piirkondadesse. Tuleõnnetus laskeharjutuste perioodil oleks Kaitseväele ebasoodsa avaliku tähelepanu allikas.

Teeme nii, et kaitsevägi muretseb avaliku tähelepanu pärast ise. Ma ei tea ühtegi kaitseväe õppusest alguse saanud metsatulekahjut. Küll on aga Vihterpalu tulekahjusid põhjustanud esimeses punktis mainitud 50 000 turisti. Mõningane liikumispiirang ja järelvalve piirkonnas pigem vähendab tuleohtu kui suurendab seda. Liiatigi on kaitsevägi osutanud efektiivset abi tulekahjude kustutamisel.

5) Nõva vald on üks hõredama asustusega valdasid Eestis. Merele suunatud laskepolügooni loomine oleks äärmiselt negatiivse mõjuga – polügooni kasutataks ainult lühikesel perioodil aastast, kuid selle olemasolu peletaks eemale võimalikke uusi valla elanikke. Nõva vald on suutnud suurendada uute püsielanike arvu just mereäärses piirkonnas, millisele suundumusele planeeritav polügoon kindlasti avaldaks negatiivset mõju.

Vt punkt 1. mereäärse piirkonna täisehitamine likvideerib jäädavalt piirkonna puutumatuse, samas kui kaitseväe tegevus seab pigem ajutisi kitsendusi.

6) Nõva sadam on valla jaoks oluline infrastruktuuri objekt, mille arendamise edukusest oleneb kogu valla areng. Piirates Nõva sadamale juurdepääsu merelt, muudaks planeeritav polügoon ebarealistlikuks Nõva sadama taastamise plaanid ning võtaks ära olulise arengut soodustava faktori ühe Eesti infrastruktuuriliselt vähemarenenud piirkonna jaoks. Asendada seda ei ole võimalik.

Infrastruktuurist ja logistikast rääkides - vaatame kaardilt ja näeme, et Dirhami sadam on vägagi lähedal. Mis põhjusel oleks vaja hõredalt asustatud piirkonda kahte väikesadamat nii ligistikku. Lisaks sadama pidev mõju keskkonnale.

7) Neugrundi ümbritseval mereala, kuhu on planeeritud ka polügoni laskesektor, on Veeteede Ameti poolt väljastatud merekaardi andmete põhjal üks paljudest Läänemeres olevatest lõhkeainete - relvade uputamispaikadest, mis on oluliseks keskkonnaohuks. Euroopa Parlamendi raportis Nord Stream`i gaasijuhtme kohta, on märgitud, et pärast Teist maailmasõda on Läänemerre uputatud ligikaudu 80 000 tonni sõjamoona, milles leidub selliseid mürgiseid aineid nagu sinepigaas, väävelipriit, lämmastikipriit, lewisiit, Clark I, Clark II ja adamsiit, mis võivad ohustada nii Läänemere merekeskkonda kui ka inimeste elu ja tervist. Kõigele lisaks on sõjamoonakonteinerid kriitilises seisundis, olles arvestuste kohaselt 80% ulatuses korrodeerunud, ning nende täpset asukohta pole alati võimalik kindlaks määrata.

Samal lehel viidatud dokumentides on kirjeldatud ka mürsu lõhkemist veepinnaga kokku puutudes ning seda, et plahvatuse energia hajub ülemistes veekihtides. Sama keskonnaoht muuseas säilib ka tuulepargi rajamisel toimuvatel ehitustöödel. Kuna samasse sektorisse on planeeritud ka mereväe harjutusala, siis on lootust ka merepõhi miinitraalimisõppuste jms käigus hoopis puhtamaks saada.

Kui vastalised oleks oma tööd põhjalikumalt teinud, võinuks nad argumentide hulka lisada ka merepõhjas olevad muinsuskaitsealused laevavrakid, kuid kordame üle: välja lastud mürsk plahvatab kokkupuutel veepinnaga, energia neeldub ülemistes veekihtides ja merepõhja ei mõjuta.

Eestis on võimalik leida piirkondi, mis on varasemalt olnud kasutuses kas Eesti kaitseväe või Nõukogude Liidu sõjajõudude poolt ning on seetõttu juba rikutud loodusega (eriti arvestades Põhja Eestit). Polügoni toomine Nõva valda muudaks ka selle senini rikkumata piirkonna sarnaseks juba kasutatud piirkondadega, kuid samal ajal ei muudaks varem sõjaliseks otstarbeks kasutatud piirkondi looduslikumaks.

Siin on jälle kaitsevägi juba ette süüdi mõistetud. Eriti arvestatud Põhja-Eestis on pea iga viimane kui rannalähedane müürijupp ära erastatud. Maa tagasiostmine toimuks ju taas meie endi raha eest. Nagu praegu Soomes õppustel käiminegi.

Naaberriike arvestades on väljaõpet vaja. Mida soodsam ja kvaliteetsem, seda parem. Polügooni asukoht ei ole otsustatud, kuid usun, et kõikide variantide seast (ühtegi ideaalset pole) valitakse siiski parim. See võib olla ka Nõva. Katsume siis oma võrkaia ja "eravaldus" siltidega kaitstud krundi piiridest kaugemale vaadata ja mõelda, mida tähendab sõna "riigikaitse".

Poliitikast

Jupikesi Riigikogu istungi stenogrammist. Küsimustele vastamas A.Ansip. Teemaks Eesti majanduse olukord.

Aseesimees Jüri Ratas
Mailis Reps, palun!


Mailis Reps
Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Hea on kuulda, et meie riigi järgmise aasta eelarves on arvestatud tulude olulise kasvuga. Kahjuks peame lähtuma mitte eelarve mustandist või eelnõust, vaid meedia vahendusel antud informatsioonist. Osa sellest infost on see, et olete kavandanud järgmise aasta tulude paketti lastetoetused, mis väidetavalt ära kaovad. Samal ajal olete te ka meedia vahendusel selgitanud, et te olete veendunud, et neli viiendikku lastest seda ei vaja. Kas te võiksite anda Riigikogule täpsemat infot, millisest statistikast teie lähtute? Meie loeme inimarengu aruannet ja teisi dokumente, kus räägitakse väga suurest protsendist lastest, kes on vaesuses. Võib-olla on teil mingi muu statistika? Me heameelega tutvuksime ka sellega.


Peaminister Andrus Ansip
Aitäh! Hea küsija! Kui te oleksite olnud esmaspäeval siin saalis, siis te teaksite, et lastetoetustest ei rääkinud ma mitte meediale, vaid rääkisin auväärt Riigikogule. Siis te oleksite teadnud ka seda, et minul ei ole kunagi olnud mingisugust kava lastetoetusi ära võtta. Siin Riigikogus – te võite seda stenogrammist kontrollida – ütlesin mina, et me kasutame neid nappe kroone, mida me maksumaksjatelt õhukese riigi tingimustes – teie termin! – kokku kogume, väga ebaefektiivselt. Me maksame lastetoetusi aastas 700 miljoni krooni ulatuses, me maksame igale lapsele 300 krooni kuus, samas teame, et 20% laste jaoks, kes elavad puuduses, ei ole sellest 300 kroonist suurt abi. Nad vajaksid märksa suuremat summat. Ka seda ütlesin ma siin Riigikogus, kus kahjuks teid ei olnud sel ajal, kui ma seda ütlesin. Minusugustele, kelle palk on teatavasti küllalt suur, ei ole sellest 300 kroonist väga suurt abi. Meie laste kasvatamisele see täiendav 300 krooni olulisel määral kaasa ei aita. Ehk ma väidan, et sotsiaalselt oleks õiglane, kui 20% lastest saaks märksa enamal määral kõigi maksumaksjate poolt toetatud ja need 80%, kes seda toetust sel määral ei vaja, ei peaks seda 300 krooni saama. Kui me jääme selle 300 krooni juurde, siis me tegelikult ütleme avalikkusele, et see 300 krooni ei kasva mitte kunagi.



Vahepeal on räägitud teise punktina riigieelarvest, küsimustele on vastanud rahandusminister. Kolmandaks on taas vastajaks Ansip, teemaks maaelu, kuid mitte kõik riigikogulased ei ole suutnud ennast veel esimesest punktist järgnevatele ümber lülitada.

Aseesimees Jüri Ratas
Nüüd neli kohapeal registreeritud küsimust. Mailis Reps, palun!


Mailis Reps
Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Ma loodan, et te järgmisel fraktsiooni arutelul kindlasti ka oma erakonnakaaslasi kasvatate ja kui te tulete saali arukatele küsimustele vastama, et te siis kindlasti muretsete kohale kogu fraktsiooni. Aga ma loodan, et meie fraktsioonis siiski otsustame me ise, kes keda kuulab. Kuid mul oli täna tõeliselt hea meel kuulda, et te 700 miljonit krooni lastetoetuste raha olete otsustanud suunata toetusteks 20%‑le. Kas te võite täpsustada – meil ei ole eelnõu veel käes –, millise suurusega on 2009. aasta eelarves ette nähtud lastetoetused sellele 20%‑le, kellele te selle 700 miljonit suunate? On see 10 000, 50 000 krooni? Või kuidas see väljendub selles 20%‑s? See oleks tõeliselt huvitav.


Peaminister Andrus Ansip
Kahju, aga jälle kord pean ma ütlema, et te kuulsite täiesti valesti. Ma ei ole öelnud, et on otsustatud suunata see 700 miljonit 20%‑le. Ma olen öelnud, et minu meelest on nii õiglane. See oleks hea lahendus, see oleks maksumaksja raha efektiivne kasutamine. Kuid järgmise aasta eelarve eelnõus on see 700 miljonit ikkagi mõeldud kõigile 300 krooni kaupa laialijagamiseks, sealhulgas minu perele. Ma ei pea seda otstarbekaks. Me kogume kallilt maksumaksja raha kokku ja ei oska sellega muud targemat teha kui ühtlase kihina laiali laotada. Sotsiaalabivahendeid tuleks anda nendele, kes seda abi tõepoolest vajavad, mitte ühtlase kihina neid vahendeid mööda Eestit laiali külvata. Ehk siis veel kord: mina ega minu ja minu abikaasa laps ei ole kuidagimoodi ära teeninud seda 300 krooni. Ma arvan, et neid, kellele tegelikult seda 300 krooni vaja ei ole, on palju ja need kõik võiksid olla nõus sellega, et kuskil on abivajajad, keda 300 krooni ei aita, kellele oleks vaja vähemalt 1500 krooni. Praegu me lihtsalt jagame selle 20% ja 80% niiviisi ära, ehkki need numbrid nii üldiselt ei jaotu. See on minu mõte: anda oma napid sotsiaalsummad nendele, kes neid summasid tõepoolest vajavad, mitte korjata kokku, jagada laiali ja öelda – ah, me oleme teinud!


Aseesimees Jüri Ratas
Head ametikaaslased! Jääme siiski teema juurde. Hetkel on teemaks maaelu. Aleksei Lotman, palun!

Hüppepaus lõppegu.

Viimane nädalavahe sai kogunisti kolm korda täiesti töökorras lennukist omal soovil lahkutud.
Reedel poleks võibolla ka tüütu tööpäeva järel viitsinud, kuid täpselt minujagu rahvast oli tõusult puudu. Nii saigi küsitud 400 kõrgust, oma isiklik duub selga vinnatud ja... sa kuradi kurat -- oma istemerea lõppu paigutatud. Nii kergekaaluliste või kõrgelthüppajate kohal pole varem nagu olnudki. D-6 rahvas ja Ly Charliega läksid müdinal ees välja, ise hüppasin deltas neile järele. Maandusin peaaegu tuuletus tuules allatuult lennuraja äärde selle kaugemas otsas. Igaks juhuks hoidsin maanduma tuleva lennuki jaoks telefoni taskulampi pea kohal. Sellest oli abi, nimelt jäi lennuk meie juures seisma ja ruleeris siis teise raja otsa meiega pardal.

Laupäeval, priskema pakkimisorgia järel meldisin ennast tõusule, taas vabalangemisele mõeldes delta-exitit ja võibolla ka harti harjutama. Hüppemeistriks oli Marko ja kui 400 peal peale minu väljujaid polnud siis tavapärase "valmis? - Mine!" käskluse asemel anti mulle venekeelne tõlkimatu korraldus. Tahtmata säherduse roppuriga samas lennukis viibida astusin välja avastamaks, et piloot kiiruse arvelt kütet igatahes kokku ei hoidnud. Asendi sain hoitud, kuid avamisliigutust isegi ei püüdnud teha. Maha ristikusse. Pehmelt. Öösel Tallinna.

Pühapäeva hommikupoole lennukale sõites tundus olevat 50:50 olukord ilma osas. Siiski oli minu saabudes päeva teine tõus üles minemas. Kolmandasse tõusu läksid siis kaks dubisti ristikut põhuks püherdama. Lahe oli ise juba kupli all kõlkudes ikka veel lennukile järele jõllitada ja näha sealt kaaslast pudenemas. Maha jõudes polnud muud, kui vari kotti ja kähku tagasi kilulinna.

Järgmisel päeval valutas nii mõnigi lihas.

Kuidas ma prillidest ilma jäin ehk Xdreami Paide etapp.

Starti jõudsin ülinapilt. Lisaks olin maha unustanud rattakiivri ja võistlesin kandes SLK-st laenatud langevarjuri kiivrit. Sellegipoolest, polnud hullu.


Esimesed punktid võtsime ratastel suure rahvaga koos, siiski varasemast kogetud lahingut ühegi punkti ümber ei tekkinud. Seejärel istusime kanuusse ümber ja panime ülejäänud rahva eeskujul valesse suunda kaardilt välja. Teisel pool silda võtsime kanuu kaldale ja läbisime päris pika maa kanuud tassides ja lohistades. Muuhulgas tegime esimest korda tutvust võistlustel palju kullsust kogunud haisva kraaviga. Martiniga kanuud ninast tirides jooksime hooga kraavi sisse ja järgmisel hetkel rippusime kanuu küljes kaelani vees. Katrin sai sedapuhku sellest kraavist kuivalt üle. Kuskil vahepeal nägime ka ühe tiimi ümberkäimist pealt.


Edasi vastuvoolu järgmise punkti poole solistades nägime ühte kurba kolmikut kalda ääres passimas. Küsisime, et kas midagi on kadunud (kanuu näiteks) ja saime teada, et nii oligi. Kanuu oli neil põhja läinud. Loodetavasti nad selle ikka kätte said. Mõnest tiimist pressisime veel mööda ja väga lühike kanuuetapp saigi läbi. Kanuu panime vahetusalasse tagasi, aga päästevestid kästi selga jätta. Joostes seitsmendasse punkti, ujumissillalt vette ja üle järvenurga. Pukist vette hüpates jäingi ilma oma prillidest, mis nüüd umbes kolme meetri sügavusel mõnda Paide tehisjärve kala rõõmustavad. Jooksuga ümber sama järvenurga tagasi ja edasisele jalgsietapile. Võtsime punkti, ujusime-solberdasime üle kahe kraavi, võtsime punkti, ületasime neli kraavi ja viiendana taas selle lehkava ja sügava. Võtsime punkti ja ennäe, jälle üle lehkava ja sügava kraavi. Edasi jooksime üle sildade ja olimegi vahetusalas tagasi


Uuesti ratastele ja rajavalik kindla peale, suurema ringiga, aga mööda teid. Viimase jupi kolmeteistkümnendasse punkti võtsime joosta. Tagasiteel oli lõik röögatusuurte kividega kruusateed. Seal õnnestus Martinil kukkuda ja ka natuke haiget saada. Oli mees, kannatas ära, sõitis edasi. Neljateistkümnes punkt oli taas vees. Silla all kahe truubitoru vahel. Samaaegselt võtsid seda ka A-raja võistlejad ning taas tuli natuke järjkorras oodata. Edasi taas mööda teed järgmisesse vahetusalasse, kust tee viis edasi rappa. Väga vesisesse ja pehmesse kusjuures. Sumasime siis enamvähem kurssi hoides, kuid jõudsime välja keskmisesse punkti. Natuke lõunasse, punkt 16, tagasi, 17, pisut põhja poole, ujudes üle lauka, 18 ja uuesti ujudes tagasi. Väidetavalt olla seda punkti käidud võtmas ka ujumata, aga see polnuks pooltki nii fun.


Tagasi vahetusalasse liikudes hoidsime rohkem paremale ja tulime suure tee peale välja mööda keeluala piiri. Ratastele ja rallitama. Tundus nagu olnuksvahetusalas alles väga palju rattaid, kuid tegelikult me väga ees siiski polnud. Legendi järgi sõitmine viis meid esmalt punkti ja seejärel taas Paide linna. Sõitsime raja lõpuni legendi järgides ja andsime seega palju tagasi neile, kes pärast punkti läbimist otsemat teed pidi vahetusalasse kihutasid.


Staadionil ootas veel üks lisaülesanne. Pool staadioniringi tuli läbida ületades tõkkejooksu tõkkeid ja õllesummeri-tüüpi pinkide alt läbi roomates. Tõketest sai üle ronitud, välja arvatud kõige madalam, millest siiski üle hüppasime. Oli ka motivatsioon lõpuni pingutada, kuna samaaegselt meiega oli rajal teinegi tiim, kellest 2 meest läksid meist mööda kuid kolmas oli tagapool. Meie jõudsime täies koosseisus siiski enne finišisse, kus selgus ka, et kardetud lähikonkurent oli tegelikult A-raja tiim.


Erandkorras oli pesuks soe vesi ja sööki rohkem kui küll. Muhe ja väga vesine võistlus oli. Ajaga 3h 31min jäime taas keskmiste hulka. Üldarvestuses 73. segade 22. koht. Kaardid ka:

Olen kõva mees

Särk on ka vastav ja puha. Panin Nelsoni blogisse muljed kirja, vaadake sealt, keda huvitab.
http://klubinelson.blogspot.com/2008/08/mned-on-nd-ametlikult-kvad-mehedtm.html