Laupäeval sai küll varakult sõitma hakatud, Nurmsisse jõudsime lennukiga suht samaaegselt. Tuul oli siiski parasjagu rammus, passisime maas. Mingi hetk ei viitsinud enam niisama muneda, läksime Kaljula ja Matiga ja ehitasime Etsi nimelise peldiku valmis. Peaaegu. Üldse oli jõle produktiivne päev. Isegi kui esimene tõus läks üles ja oli teada, et järgmiseks lähevad ümmargused ning IAD omad, müttasime Kaljulaga senikaua puid saagida kuni lennuk uuesti maas oli. Pika pausi järel võtsin esimeseks ette 600 ja 5 sek. Kaljula ja Poku läksid 200 peal minema, meie Martiniga siis 600. Kenasti sain välja, lugesin kukunumbreid, kuskil kahe peal tuli meelde jalad kokku panna. Tõmmasin sanga enne automaati. Kaljula pärast maa pealt ütles, et ikka väga ruttu tuli kuppel pärast väljahüpet. Omateada lugesin seda viiekat ikka täitsa norm tempos. Maha sain ilusasti ja väga pehmelt lennuraja otsa. Tuulevaikus oli. Vari kotti ja hakkasin pakkimimaja poole minema. Äkki vaatan - tiivaõpilane rajaservas, vari põõsastes. Laisaloogika hakkas tööle: õpilane on hädas ->tullakse appi -> jala ei viitsita tulla -> mul on häda juurde lühem maa kui pakkimismaja juurde.
Aitasingi Dzoodzil varju puust lahti harutada ja sõitsin autoga tagasi. Martinile, kes maandus kaugemal ütles teisel pool õpilasi vedanud Doc, et käigu ümmargusemees jala. Tõbras! Ei võtnudki meest autopeale.
Pühapäeval sai lennukil kütet kokku hoitud ja tegin esimese 400 laksu. 3 sek, kuppel lahti ja päris ruttu sai maha. Taas ilusasti lennuraja otsa. Martin ja Seppu tulid järgi veel. Martin sulgkaallasena maandus minu pool Sepput, et ma vedasin oma kupli tal alt ära, muidu oleks saanud mees valge lina peale maanduda :D
Hiljem teine hüpe 400 pealt sai üksi välja mindud. Ülejäänud lahkusid poole madalamal. Jalad olid lõppväsinud, venisin aegluubis uksest välja. Maandusin põllale. Asend oli, aga nii nõrk, et kukkusin jala põlvest lõnksu tagumiku alla. Natuke tegi pahkluu haiget, otsustasin, et seda jalga sel nädalavahetusel rohkem ei lõhuta ja enam üles ei läinud.
Mis veel - kärsad panid veise kokku, Margusja filmis, maanduma tuldi lippude vahele, et ilupilte saaks. Karupoeg läks HARTi ja unustas ära, et miskit rõngast tuleks tõmmata. Alo pani 300 pealt varustusega ja avastas maapeal, et rinnarihm oli lahti.
Vinge oli. Täpselt oli isu täis ära tulles. Ardu lähedal oli roolijoodik laksu teinud.
Kui piltnikud ja kinomehhaanikud midagi üles riputavad, siis saab siia linke.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
0 kriitikat:
Post a Comment