Esimesed punktid võtsime ratastel suure rahvaga koos, siiski varasemast kogetud lahingut ühegi punkti ümber ei tekkinud. Seejärel istusime kanuusse ümber ja panime ülejäänud rahva eeskujul valesse suunda kaardilt välja. Teisel pool silda võtsime kanuu kaldale ja läbisime päris pika maa kanuud tassides ja lohistades. Muuhulgas tegime esimest korda tutvust võistlustel palju kullsust kogunud haisva kraaviga. Martiniga kanuud ninast tirides jooksime hooga kraavi sisse ja järgmisel hetkel rippusime kanuu küljes kaelani vees. Katrin sai sedapuhku sellest kraavist kuivalt üle. Kuskil vahepeal nägime ka ühe tiimi ümberkäimist pealt.
Edasi vastuvoolu järgmise punkti poole solistades nägime ühte kurba kolmikut kalda ääres passimas. Küsisime, et kas midagi on kadunud (kanuu näiteks) ja saime teada, et nii oligi. Kanuu oli neil põhja läinud. Loodetavasti nad selle ikka kätte said. Mõnest tiimist pressisime veel mööda ja väga lühike kanuuetapp saigi läbi. Kanuu panime vahetusalasse tagasi, aga päästevestid kästi selga jätta. Joostes seitsmendasse punkti, ujumissillalt vette ja üle järvenurga. Pukist vette hüpates jäingi ilma oma prillidest, mis nüüd umbes kolme meetri sügavusel mõnda Paide tehisjärve kala rõõmustavad. Jooksuga ümber sama järvenurga tagasi ja edasisele jalgsietapile. Võtsime punkti, ujusime-solberdasime üle kahe kraavi, võtsime punkti, ületasime neli kraavi ja viiendana taas selle lehkava ja sügava. Võtsime punkti ja ennäe, jälle üle lehkava ja sügava kraavi. Edasi jooksime üle sildade ja olimegi vahetusalas tagasi
Uuesti ratastele ja rajavalik kindla peale, suurema ringiga, aga mööda teid. Viimase jupi kolmeteistkümnendasse punkti võtsime joosta. Tagasiteel oli lõik röögatusuurte kividega kruusateed. Seal õnnestus Martinil kukkuda ja ka natuke haiget saada. Oli mees, kannatas ära, sõitis edasi. Neljateistkümnes punkt oli taas vees. Silla all kahe truubitoru vahel. Samaaegselt võtsid seda ka A-raja võistlejad ning taas tuli natuke järjkorras oodata. Edasi taas mööda teed järgmisesse vahetusalasse, kust tee viis edasi rappa. Väga vesisesse ja pehmesse kusjuures. Sumasime siis enamvähem kurssi hoides, kuid jõudsime välja keskmisesse punkti. Natuke lõunasse, punkt 16, tagasi, 17, pisut põhja poole, ujudes üle lauka, 18 ja uuesti ujudes tagasi. Väidetavalt olla seda punkti käidud võtmas ka ujumata, aga see polnuks pooltki nii fun.
Tagasi vahetusalasse liikudes hoidsime rohkem paremale ja tulime suure tee peale välja mööda keeluala piiri. Ratastele ja rallitama. Tundus nagu olnuksvahetusalas alles väga palju rattaid, kuid tegelikult me väga ees siiski polnud. Legendi järgi sõitmine viis meid esmalt punkti ja seejärel taas Paide linna. Sõitsime raja lõpuni legendi järgides ja andsime seega palju tagasi neile, kes pärast punkti läbimist otsemat teed pidi vahetusalasse kihutasid.
Staadionil ootas veel üks lisaülesanne. Pool staadioniringi tuli läbida ületades tõkkejooksu tõkkeid ja õllesummeri-tüüpi pinkide alt läbi roomates. Tõketest sai üle ronitud, välja arvatud kõige madalam, millest siiski üle hüppasime. Oli ka motivatsioon lõpuni pingutada, kuna samaaegselt meiega oli rajal teinegi tiim, kellest 2 meest läksid meist mööda kuid kolmas oli tagapool. Meie jõudsime täies koosseisus siiski enne finišisse, kus selgus ka, et kardetud lähikonkurent oli tegelikult A-raja tiim.
Erandkorras oli pesuks soe vesi ja sööki rohkem kui küll. Muhe ja väga vesine võistlus oli. Ajaga 3h 31min jäime taas keskmiste hulka. Üldarvestuses 73. segade 22. koht. Kaardid ka:
