Vastulause
Keibu ja Nõva kandi mererand ja metsad on unikaalsed oma rahu ja puutumatu loodusega, vähese inimasustusega, ürgse väega. Oleme kõik suuerd Eesti patrioodid ja oleme õnnelikud, et meil on Eestimaal selline ilusa loodusega puutumatu koht, mille sarnast Euroopas enam naljalt ei leidu. Kui üheksakümnendate algul vene sõjavägi lõpetas Pakri pommitamise, lakkas reaktiivlennukite kõrvulukustav lärm, lahkusid jõmisevad allveelaevad ja sõjalaevad oma prozektorite ja ruuporitega, siis sinna kanti saabus lõpuks rahu ja vaikus. Rõõmuga koristati rannast okastraadid. Nüüd on olemas koht, kuhu igaüks saab minna puhkama argipäeva kiirusest. See kant kiirgab positiivset energiat neile, kes oskavad nautida looduse ürgset rahu ja kulgemist. Kahuripaugud aga pühiks selle jälle minema!
No ei ole viimane puutumatu koht tegelikult. Ja emotsionaalsele pasundamisele pole ka mõtet vastu vaielda.
Lisaks emotsionaalsele põhjendusele, miks see kant ei sobi sõjaharjutusteks, on ka teaduslikult põhjendatud asjaolusid:
1) Nõva valla hõreda asustuse tõttu on selles säilinud looduslikud ranna- ja metsakooslused, mistõttu on Nõva oluline puhke- ja külastuskoht Eesti merespordi ja matkahuvilistele. RMK andmetel külastab puhkeala, mis jääb Noarootsi, Nõva ja Padise valla maile, suviti 50 000 inimest, mis on peaaegu kaks korda nii palju, kui on Läänemaal elanikke
Esmalt vt punkt 5, mis juba hõredale asustatusele vastu vaidleb. Ka keskpolügoon on liikumiseks avatud kui seal parajasti õppusi ei toimu. Lisaks, 50000 inimest on muljetavaldav number, kuid see on palju suurema ala külastajate arv kui tegelik planeeritav polügoon.
Merespordihuvilistel on veel ka Hiiumaa rannad. Kõpu on samas ka üks alternatiivne koht polügooni jaoks. Samas mina kui maksumaksja eelistaksin, et praamiga Hiiumaale sõidaks surfar oma raha eest, mitte terve allüksus suurtükiväelasi relvade, veoautode ja muu varustusega.
2) Loode-Eesti rannik on Natura ala ning laskepolügoon kahjustaks loomastikku ja linnustikku peamiselt laskemüra tõttu, mis siinses müraga harjumata ümbruskonnas kindlasti segaks lindude rännet ning Krassi hallhülge püsielupaiga hülgeid. Rändevaba aega oleks aastas vaid mõnel kuul, mis omakorda muudaks polügooni kasutusvõimalused piiratuks ning ebaefektiivseks. 2008 aasta kevadel lõppenud esimese mastaapse Eesti merepõhja uuringu kinnitusel, on Haapsalust kuni Keibu laheni ulatuv mereala hästi säilinud ja äärmiselt liigirikka elustikuga piirkond.Läänemaa rannikumeri jääb veelindude Ida-Atlandi rändteele. Piirkond on üks maailma tähtsamaid rändlindude peatuspaiku, kus käib poolteist kuni kaks miljonit arktilist veelindu aastas. Uuringu põhjal on teadlaste arvates võimalik hakata Loode-Eesti rannikumerele taotlema ülemaailmse olulisusega Ramsari ala staatust ning UNESCO geoparkide programmi raames on Loode-Eesti geopark geoparkidest perspektiivseim.
Planeeringud näevad ette ka ajalised piirangud ala kasutamisel, mis sõltuksidki just lindude rändest, talvitumisest ja pesitsemisest. Polügooni efektiivsus ei seisne mitte selles, et seal 24/7 paugutataks, vaid, et kindlatel väljaõppe etappidel saaks vajalikud paugud (ühe õppuse jooksul kuni 120) tehtud.
3) Osmussaare lähistel meres asub Eesti üks huvitavamaid geoloogilisi struktuure, maailmas üks väheseid meres paiknevaid hästi uuritud meteoriidikraatreid - Neugrundi meteoriidikraater, mille keskplatoo on arktiliste merelindude üks põhilisi koondumiskohti läbirändel.
2) Loode-Eesti rannik on Natura ala ning laskepolügoon kahjustaks loomastikku ja linnustikku peamiselt laskemüra tõttu, mis siinses müraga harjumata ümbruskonnas kindlasti segaks lindude rännet ning Krassi hallhülge püsielupaiga hülgeid. Rändevaba aega oleks aastas vaid mõnel kuul, mis omakorda muudaks polügooni kasutusvõimalused piiratuks ning ebaefektiivseks. 2008 aasta kevadel lõppenud esimese mastaapse Eesti merepõhja uuringu kinnitusel, on Haapsalust kuni Keibu laheni ulatuv mereala hästi säilinud ja äärmiselt liigirikka elustikuga piirkond.Läänemaa rannikumeri jääb veelindude Ida-Atlandi rändteele. Piirkond on üks maailma tähtsamaid rändlindude peatuspaiku, kus käib poolteist kuni kaks miljonit arktilist veelindu aastas. Uuringu põhjal on teadlaste arvates võimalik hakata Loode-Eesti rannikumerele taotlema ülemaailmse olulisusega Ramsari ala staatust ning UNESCO geoparkide programmi raames on Loode-Eesti geopark geoparkidest perspektiivseim.
Planeeringud näevad ette ka ajalised piirangud ala kasutamisel, mis sõltuksidki just lindude rändest, talvitumisest ja pesitsemisest. Polügooni efektiivsus ei seisne mitte selles, et seal 24/7 paugutataks, vaid, et kindlatel väljaõppe etappidel saaks vajalikud paugud (ühe õppuse jooksul kuni 120) tehtud.
3) Osmussaare lähistel meres asub Eesti üks huvitavamaid geoloogilisi struktuure, maailmas üks väheseid meres paiknevaid hästi uuritud meteoriidikraatreid - Neugrundi meteoriidikraater, mille keskplatoo on arktiliste merelindude üks põhilisi koondumiskohti läbirändel.
Samas ei takista see sinna tuulepargi rajamist????
4) Nõva moodustab koos Vihterpaluga ühe Eesti metsatulekahjude osas ohtlikuma piirkonna, mis sunnib polügoonil pöörama erilist tähelepanu tuleohutusele. Kuival perioodil on Nõvale ligipääs suurema kontingendiga keerulisem kui muudesse Eesti piirkondadesse. Tuleõnnetus laskeharjutuste perioodil oleks Kaitseväele ebasoodsa avaliku tähelepanu allikas.
4) Nõva moodustab koos Vihterpaluga ühe Eesti metsatulekahjude osas ohtlikuma piirkonna, mis sunnib polügoonil pöörama erilist tähelepanu tuleohutusele. Kuival perioodil on Nõvale ligipääs suurema kontingendiga keerulisem kui muudesse Eesti piirkondadesse. Tuleõnnetus laskeharjutuste perioodil oleks Kaitseväele ebasoodsa avaliku tähelepanu allikas.
Teeme nii, et kaitsevägi muretseb avaliku tähelepanu pärast ise. Ma ei tea ühtegi kaitseväe õppusest alguse saanud metsatulekahjut. Küll on aga Vihterpalu tulekahjusid põhjustanud esimeses punktis mainitud 50 000 turisti. Mõningane liikumispiirang ja järelvalve piirkonnas pigem vähendab tuleohtu kui suurendab seda. Liiatigi on kaitsevägi osutanud efektiivset abi tulekahjude kustutamisel.
5) Nõva vald on üks hõredama asustusega valdasid Eestis. Merele suunatud laskepolügooni loomine oleks äärmiselt negatiivse mõjuga – polügooni kasutataks ainult lühikesel perioodil aastast, kuid selle olemasolu peletaks eemale võimalikke uusi valla elanikke. Nõva vald on suutnud suurendada uute püsielanike arvu just mereäärses piirkonnas, millisele suundumusele planeeritav polügoon kindlasti avaldaks negatiivset mõju.
5) Nõva vald on üks hõredama asustusega valdasid Eestis. Merele suunatud laskepolügooni loomine oleks äärmiselt negatiivse mõjuga – polügooni kasutataks ainult lühikesel perioodil aastast, kuid selle olemasolu peletaks eemale võimalikke uusi valla elanikke. Nõva vald on suutnud suurendada uute püsielanike arvu just mereäärses piirkonnas, millisele suundumusele planeeritav polügoon kindlasti avaldaks negatiivset mõju.
Vt punkt 1. mereäärse piirkonna täisehitamine likvideerib jäädavalt piirkonna puutumatuse, samas kui kaitseväe tegevus seab pigem ajutisi kitsendusi.
6) Nõva sadam on valla jaoks oluline infrastruktuuri objekt, mille arendamise edukusest oleneb kogu valla areng. Piirates Nõva sadamale juurdepääsu merelt, muudaks planeeritav polügoon ebarealistlikuks Nõva sadama taastamise plaanid ning võtaks ära olulise arengut soodustava faktori ühe Eesti infrastruktuuriliselt vähemarenenud piirkonna jaoks. Asendada seda ei ole võimalik.
6) Nõva sadam on valla jaoks oluline infrastruktuuri objekt, mille arendamise edukusest oleneb kogu valla areng. Piirates Nõva sadamale juurdepääsu merelt, muudaks planeeritav polügoon ebarealistlikuks Nõva sadama taastamise plaanid ning võtaks ära olulise arengut soodustava faktori ühe Eesti infrastruktuuriliselt vähemarenenud piirkonna jaoks. Asendada seda ei ole võimalik.
Infrastruktuurist ja logistikast rääkides - vaatame kaardilt ja näeme, et Dirhami sadam on vägagi lähedal. Mis põhjusel oleks vaja hõredalt asustatud piirkonda kahte väikesadamat nii ligistikku. Lisaks sadama pidev mõju keskkonnale.
7) Neugrundi ümbritseval mereala, kuhu on planeeritud ka polügoni laskesektor, on Veeteede Ameti poolt väljastatud merekaardi andmete põhjal üks paljudest Läänemeres olevatest lõhkeainete - relvade uputamispaikadest, mis on oluliseks keskkonnaohuks. Euroopa Parlamendi raportis Nord Stream`i gaasijuhtme kohta, on märgitud, et pärast Teist maailmasõda on Läänemerre uputatud ligikaudu 80 000 tonni sõjamoona, milles leidub selliseid mürgiseid aineid nagu sinepigaas, väävelipriit, lämmastikipriit, lewisiit, Clark I, Clark II ja adamsiit, mis võivad ohustada nii Läänemere merekeskkonda kui ka inimeste elu ja tervist. Kõigele lisaks on sõjamoonakonteinerid kriitilises seisundis, olles arvestuste kohaselt 80% ulatuses korrodeerunud, ning nende täpset asukohta pole alati võimalik kindlaks määrata.
7) Neugrundi ümbritseval mereala, kuhu on planeeritud ka polügoni laskesektor, on Veeteede Ameti poolt väljastatud merekaardi andmete põhjal üks paljudest Läänemeres olevatest lõhkeainete - relvade uputamispaikadest, mis on oluliseks keskkonnaohuks. Euroopa Parlamendi raportis Nord Stream`i gaasijuhtme kohta, on märgitud, et pärast Teist maailmasõda on Läänemerre uputatud ligikaudu 80 000 tonni sõjamoona, milles leidub selliseid mürgiseid aineid nagu sinepigaas, väävelipriit, lämmastikipriit, lewisiit, Clark I, Clark II ja adamsiit, mis võivad ohustada nii Läänemere merekeskkonda kui ka inimeste elu ja tervist. Kõigele lisaks on sõjamoonakonteinerid kriitilises seisundis, olles arvestuste kohaselt 80% ulatuses korrodeerunud, ning nende täpset asukohta pole alati võimalik kindlaks määrata.
Samal lehel viidatud dokumentides on kirjeldatud ka mürsu lõhkemist veepinnaga kokku puutudes ning seda, et plahvatuse energia hajub ülemistes veekihtides. Sama keskonnaoht muuseas säilib ka tuulepargi rajamisel toimuvatel ehitustöödel. Kuna samasse sektorisse on planeeritud ka mereväe harjutusala, siis on lootust ka merepõhi miinitraalimisõppuste jms käigus hoopis puhtamaks saada.
Kui vastalised oleks oma tööd põhjalikumalt teinud, võinuks nad argumentide hulka lisada ka merepõhjas olevad muinsuskaitsealused laevavrakid, kuid kordame üle: välja lastud mürsk plahvatab kokkupuutel veepinnaga, energia neeldub ülemistes veekihtides ja merepõhja ei mõjuta.
Eestis on võimalik leida piirkondi, mis on varasemalt olnud kasutuses kas Eesti kaitseväe või Nõukogude Liidu sõjajõudude poolt ning on seetõttu juba rikutud loodusega (eriti arvestades Põhja Eestit). Polügoni toomine Nõva valda muudaks ka selle senini rikkumata piirkonna sarnaseks juba kasutatud piirkondadega, kuid samal ajal ei muudaks varem sõjaliseks otstarbeks kasutatud piirkondi looduslikumaks.
Eestis on võimalik leida piirkondi, mis on varasemalt olnud kasutuses kas Eesti kaitseväe või Nõukogude Liidu sõjajõudude poolt ning on seetõttu juba rikutud loodusega (eriti arvestades Põhja Eestit). Polügoni toomine Nõva valda muudaks ka selle senini rikkumata piirkonna sarnaseks juba kasutatud piirkondadega, kuid samal ajal ei muudaks varem sõjaliseks otstarbeks kasutatud piirkondi looduslikumaks.
Siin on jälle kaitsevägi juba ette süüdi mõistetud. Eriti arvestatud Põhja-Eestis on pea iga viimane kui rannalähedane müürijupp ära erastatud. Maa tagasiostmine toimuks ju taas meie endi raha eest. Nagu praegu Soomes õppustel käiminegi.
Naaberriike arvestades on väljaõpet vaja. Mida soodsam ja kvaliteetsem, seda parem. Polügooni asukoht ei ole otsustatud, kuid usun, et kõikide variantide seast (ühtegi ideaalset pole) valitakse siiski parim. See võib olla ka Nõva. Katsume siis oma võrkaia ja "eravaldus" siltidega kaitstud krundi piiridest kaugemale vaadata ja mõelda, mida tähendab sõna "riigikaitse".
